"Ma olen vihane...olen kurb...pettunud ja soovin karjuda...Ta pettis mind...Ta tegi mulle haiget!
Ma jätan ta maha...lahkun...kolin ära. Ma ei andesta talle iial...Kõik ütlevad, et jätkasin ta maha"
Hetk...emotsioon...tunded...Aga kui ma nüüd olen täiesti üksi kodus oma mõtetes...vaadates pilte mis teinud koos, mõeldes sellele ajale mis veetsime koos, raadiost tuleb meie muusika...ning tunnen end üksildasemana kui kunagi varem ja nii tühjana ilma Sinuta.... Ma taipan üha enam, et üks puha mis seisus ma hetkel ei ole või mis ta mulle tegi...on ta siiani mulle kõige tähtsam isik maailmas... ma ju siiski armastan teda nii nii väga...armastan neid hetki ja
aegu mis koos veetsime. Armastan ta silmi, suud ja naeratust. Seda kuidas ta mind hoiab, mulle helistab ja mind kuulab....
Mida teha...Ma pean ju valima... valima tee mida järgida...
Ma valin...valin Talle andestada nende kõikide asjade ja tegude eest mis ta tegi Minuga õigesti... Ma ei lase sel kõigel kokku variseda vaid ühe vea tõttu, ühe vale teo pärast mis ta tegi valesti...ma valin andestuse!
Just täpselt nii palju ma armastan teda...armastan meid koos!
No comments:
Post a Comment